K. Ehini luuletuse 2. ülesande lahendus

Luuletuse meeleolu põhineb paljuski sellel, mida tunneb autor kui ta prügisse uppunud randa koristab. Luuletusest võib välja lugeda rusuvat ning koormavat meeleolu, luuletaja andis selle edasi kirjutades: „nii palju nii palju nii palju // plassmassi ja kilet plekki ja klaasi,“ justkui kõike seda prahti oleks mõõtmatutes hulkades. Ka külm ja tuuline kevadine ilm ei tee seda luuletust rõõmsamaks, luuletaja kirjutab: „pagevad mu külmast kohmetunud käte vahelt,“ see luulerida pigem rõhutab eelnevalt öeldut.