Leemeti isa tahtis rohkem olla võõra moodi, üle oma varju
hüpata, sest tema jaoks oli justkui kõik mis sakslastelt tuli püha ning oli
isegi valmis ohverdama enda heaolu, süües kasina maitsegatoitu, et olla
võimalikult sakste sarnane. Onu Vootele, aga proovis säilitada seda mis oli
kadumas. Ta ei proovinud olla keegi teine, vaid jäi selleks, kes on olnud tema
esivanemad, proovides edasi kanda ussisõnu Leemetile, lootes tagada neile
helgem tulevik.
Palju keelevigu.
ReplyDeleteVastus oleks võinud olla kahes lõigus.
Vastust võiks alustada viitega küsimusele.