Lydia Koidula "Ilus oled, emapind"

Emajõe ööbik laulab aastaringselt

Igal aastaajal on oma head ja halvad omadused, just sellest lähtuvalt kirjutab Lydia Koidula luuletusi oma luulekogus „Ilus oled, emapind“. Just need teevadki iga aastaaja eriliseks, sest ükski aastaaeg pole ju tavaline, alati juhtub midagi erilist, mis köidab erinevaid inimesi. Olgugi nii, et enamusele meeldib suvi, kuid sügisel langevad lehed, maalivad muru. Talvel tuleb lumi, mis muudab meie igapäeva elu sootuks ning kevadel ärkab loodus uuesti, mida me peale pikka talve just oleme oodanud.

Lydia Koidula on tuntuid kui väga patriootlik poeet, seega on ta lugejatele tahtnud sisendada, et Eestimaa neli aastaaega on väärtus, mida peaks hindama. Seda võib välja lugeda ka luulekogu pealkirjast „Ilus oled, emapind“ Emajõe Ööbik toob oma luules välja temale nelja aastaajaga seoses kõige paremini silmajäävavad muutused või sündmused ning on järjestanud need ka juhtumise järjekorda, et kõik loogiline oleks. Samuti arvan ma, et need muutused peaks kõigile inimestele silma jääma ning kõik Eesti elanikud peaks nendest muutustest rõõmu tundma.

H. Ibsen „Nukumaja"

Pr. Linde päeviku sissekanne 1. jaanuar 1900

Nüüd siis on sellest möödas 20 aastat. Ma mäletan seda päeva nagu eilset. Noral oli neil viimastel päevadel nii palju muresid, ma ei kujuta ette, kuidas ta seda taluda võis. Enne Nora lahkumist kodust tundus kõik selginevat. Tundus, et mured lahenesid kui Krogstad oma andestus kirja saatis. Hiljem samal õhtul, ilmus Nora minu ukse taha. Ta väitis, et on kodust lahkunud ja härra Helmeri mahajätnud. Ma ei osanud sel hetkel sellest midagi arvata. Noral oli ju kõik: ilus kodu, hea sissetulekuga mees ja lapsed. Ma ei saanud aru, kuidas ta nii mõtlematu teoga hakkama oli saanud. Võõrustasin teda siiski ning tegin näo, et mõistan teda ja tema püüdmisi iseseisvusele. Mina ise samal ajal polnud peaaegu keegi, ma olin ihuüksi, mul polnud kedagi toeks, ega kelle pärast muretseda. See oli põhjuseks, miks ma 20 aastat tagasi Norat ei mõistnud. Ma arvasin, et üksik Nora võib ainult eluhammasrataste vahele sattuda. Midagi kerget tema elus ei järgnenud, keegi ei võtnud teda tõsiselt. Areng saab ainult toimida pärast pidevaid pingutusi ning seda Nora ka tegi ja kindlustas endale maailmas lugupidava koha. Kui ma Noraga hiljuti kohtusin, rääkis tema, et ta oma otsusega igati rahul ja ei kahetse midagi. Ta nimelt ei tundnud ennast täiuslikuna kellegiga koos, vaid tundis end täiuslikuna üksi, kui tema saab kõik teda puudutavad ajamised ise ellu viia. Minuga jällegi on teine lugu, ma pean kellegiga koos olema, et saavutada oma täielik potensiaal. Minu ja Krogstadiga ei tulnud küll midagi välja, aga siiski jätkasin endale kaaslase otsimist ning ka leidsin tema. Siiani olen temaga koos.

Demagoogiavõtted. Emotsioonide mõjutamine

1)      Hirmutamine – grupivälise ohuga ähvardamine aitab liita grupiliikmeid ning unustatakse sisesed kõrvalhelid.

      Kalle: Miks sa võlga pole ära maksnud?

      Malle: Küll ma maksan, aga kas sa kuulsid, et meie kodukandis liigub mõrvar?

      Kalle: Oh ei, kas tõesti?

2)      Kiitmine ja meelitamine – Räägitakse inimese saavutustest, andest ja töökusest, et teisi mõjutada.

s     Kalle: Praegune linnapea pole ühtegi oma lubadustest täitnud.

      Malle: Kas sa kuulsid, et noorena oli ta Eesti parim 100m jooksja?

      Kalle: Siis on ta küll üks väga mitmekülgne inimene.

3)      Kuulaja kasu rõhutamine – Demagoog rõhutab, et tema tegevustest pole omakasu mängus, vaid näiteks teeb ta seda rahva jaoks.

 

4)      Paatose esilekutsumine, emotsionaalne üleskütmine -  Erinevate efektidega proovitakse jutule anda eriline kaal.

5)      Kaastundele apilleerimine – Veendakse, midagi tegema, sest see oleks inimlik.

       

6)      Lihtrahvallikus, lastelembus – Püütakse näida võimalikult tavalise inimesena.

7)      Lõbustamine – Inimeste enda poole võitmine neid lõbustades.

8)      Apelleerimine seksuaalsetele tunnetele – Veenda inimest, et midagi ostes või tehes, teeb ta vastassugupoolele meeldivamaks.

 

9)      Mitteverbaalsed hinnangud – Naer, pausid, intonatsioon, erinevad liigutused võivad kõik teisi isikuid mõjutada.

Demagoogiavõtted. Argumentum ad populum

Mõjutamine grupi kaudu- Inimese mõjutamine grupi kaudu, kasutades ära seda, et inimesed käituvad grupis teistmoodi kui üksi.

Kalle: Malle, kas sa tuled täna õue aknaid kividega loopima.
Malle: Ma ei tea, kas ma tahan.
Kalle: Tule ikka, teised tulevad ka!
Malle: Olgu, ma tulen.

Eelarvamused ja Stereotüübid- Omadused, mis on antud teatud isikule või grupile, ilma isikuid ise teades.

Kalle: Malle, kas sa tead, et ma sain täna endale mustanahalise sõbra.
Malle: Mis sõber ta ikka on? Ma võin kihla vedada, et ta on tegelikult varas.
Kalle: Kust sa tead, et ta varas on? Sa pole isegi temaga rääkinud.
Malle: Kõik mustanahalised on vargad ja kuritegijad.

Mõjutamine arvamusliidri kaudu- Mõjutamine, kellegi tähtsa abil, keda inimesed kuulavad ja arvavad, et iga sõna mida räägitakse on kuld ja õige.

Kalle: Ma arvan, et mehe teeb minust see, kui palju naisi ja kui uhked autod mul on.
Malle: Miks sa seda arvad?
Kalle: Mu lemmik räppartist rääkis niimodi.

Puškin "Tuisk"

1.

-19. Sajandi Venemaal Nenaradovo mõisa läheduses.

- Noormees ja Neiu põgenesid, sest neiu vanemad keelasid neiul noormehele mõelda.

- Jah

- Jah

- Ei noormees jõudis kirikuni, kui uksed olid juba lukus. Vladimir eksis tuisus ning vajas teejuhti teisest külast, et kirikuni jõuda ning jäi seepärast hiljaks.

- 1812. aastal, siis oli Venemaal Vene-Prantsuse sõda.

- Tüdruk ei oodanud teda ning oli juba laulatusel osalenud, Vladimir läks sellepärast sõjaväkke.

-  Marja abiellus Burminiga, Marja ei teadnud Burminit.

2. Burminil oli halvema mainega minevik, mille ta oli maha jätnud ning ennast muutnud.

3. Süžee oli erandlik, sest see oli keeruline ning, miks lasi naine ennast võõraga laulatada. Seda olukorda ilmselt päris elus ei juhtu, eriti tänapäeval, kus on vähe teadmatust ja kõikide inimeste kohta saab uurida, ma ei usu, et sellist situatsiooni, kus naine laseb ennast võõraga lauluatada ei juhtu ka. Kokkusattumus, kus mees tuli pärast sõda naist kosima ning naine sattus ta abiellu kaaslaseks on ka praktiliselt võimatu.

4. Naine oli väga närviline ning ebakindel oma tuleviku suhtes ning väljas oli tuisk, mis justkui tähendas halba ennet.

5.

Ta oli sihvakas ja kahvatu, väga tundeline ning kergesti haavatav. Suhtles oma teenijatega, haritud ning peen sõnavara.

Don Quijote

1“Don Quijotet“ ei saa pidada lihsalt rüütliromaanide paroodiaks sest:

1)      Teose arenedes, muutuvad romaani tegelase ning nende vaheline suhe aina inimlikumaks.

2)      Kui osata näha on sellel raamatul väga sügav filosoofiline sisu, mis avastatati alles sajandi pärast sellest ajast millal raamat ilmus.

3)      Erinevalt teistele rüütliromaanidele, ei ilmu „Don Quijote“ südame daam ühtegi korda romaani lehekülgedel, millega näitab autor seikluse ja armastuse puhast ideaalsust.

1)Juba kolme päeva toidud võtsid ¾ tema sissetulekutest.

2)Don Quijotele meeldis hommikuti vara ärgata ja jahil käia, kuid tema kõige suurem kirg oli rüütliromaanide lugemine.

3)Don Quijote oli rüütliromaanidest sõltuvuses, sest lugedes unustas ta kõik muud tähtsad igapäeva tegevused ning oli nõus oma maad maha müüma, et soetada endale mõni uus rüütliromaan.

4)Don Quijote hullus seisnes selles, et tal tuli kõikide rüütliromaanide lugemisest idee hakata ise rändrüütliks.

5)Otsis oma esiisade raudrüü, tegi selle korda, puhastas selle ära, andis hobusele ja endale nime ning otsis endale südamedaami teisest külast ning nimetas ka tema ümber.

6) Seikleja rüütel on see, kes ühel päeval saada ketuka, aga teiselpäeval võib ta olla keiser, paljuski on õnnes kinni.

10)Lähedased polnud liigselt kurvad, sest nad vaatasid juba edasi ning mõtlesid sellele, mida don Quijote endast siia ilma maha jätab.

Dante "Jumalik komöödia"

1.       Teoses väljenduvad sümbolitena Panter, Lõvi ja Emahunt. Sümbolied mõistetakse neljal tasandil: sõnasünaliselt, moraalselt, allergooriliselt, anagoogiliselt.
„Jumalikus komöödias“ tähendavad kiskjad inimesele kõige ohtlikumaid pahesid.
Panter sümboliseerib valetamist, reetmist ja himu. Lõvi sümboliseerib upsakust ja vägivalda ning Emahunt kasuahnust ja enesearmastust.
Allegoorilises mõttes tähistab Panter Firenze vabariiki, Lõvi valisevaid türanne, näiteks Prantsusmaa kuningat Philippe IV Ilusat, ning kõik kolm kiskjat kurje jõude, kes takistavad inimesel täiuslikkuse saavutamist. Peamiseks ja kõige kohutavamaks vaenlaseks on Emahunt, omakasupüüdlikusse uppunud Rooma kiriku sümbol.
Teoses on arvul „kolm“ sümboolne tähendus. Kõik poeemi arvulised parameetrid on kolme kordarvud. Teos jaguneb kolmeks osaks ja on kirjutatud kolmikvärsis. Igas kolmikvärsis riimub esimene rida kolmandaga.
Sada on täiusliku arvu 10 ruut ja järelikult suurima täiuslikkuse matemaatilne kujund.

2.       Põrguringid olid põrgu astmed, mille järgi erinevate pattudega  inimesed põrgusse paigutati. Põrguringe kokku oli üheksa.  Mida kaugem põrguring, seda patusem inimene ja keerulisem ringi ehitus.  Mida suuremad patud, seda suuremad kannatused. Kõige detailsemad patud on nimetatud kolme viimase ringi juures – seitsmes ring vägivald, kaheksas ring pettus ja üheksas ring reeturlikkus. Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat – Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari.

3.       Purgatooriumis kohtab Dante maiseid kuulsusi – võimukandjaid ja poeete, pöördub tagasi inimlike mõõdete maailma. Purgatoorium e. puhastustuli on koht, kus päästetud hinged ootavad, kuni lõpeb neile lunastuseks määratud aeg ja avanevad paradiisi väravad.
Paradiis on koht, kus kõik tahavad oma elu lõpetada. Maapealne elu on ettevalmistus paradiisi minekuks. Paradiisis ei ole midagi materiaalset.

4. Rein

1) Kummardas metsas kivivaime ja metsahaldjaid

2) Lõhkus salaja öösel ristiusu kirikut

3) Proovis koolnusi ellu äratada

Rein maandus kuuendasse ringi, sest ta oli teinud palju usuvastast.

Portos

1)      Ta ei hoolinud ligimestest ning võttis oma jõuga nõrgematelt toidu ära.

2)      Ta samuti ei hoolinud oma priskest kehast ning pigem uhkustad sellega kui tundis häbi.

3)      Portos elas terve oma elu omakasupüüdlikult võttes kõik, mis võtta annab.

Portos oli küll ihne, kuid ta polnud vägivaldne, seega jätkas ta igavikku kolmandas ringis.

Ave

1)      Naine oli otsinud terve elu lühiteid läbi raskuste ning rutiinsete tegemiste.

2)      Veetis palju aega tegeledes alkeemiaga, et muuta kõike kullaks, mis siiski tal ei õnnestunud.

3)      Ave proovis ka ennustamisega raha teenida, ennustades lihtsameelsetele inimestele pinnapealseid asju, mis tundusid õiged olema, kuid Avel tegelikud võimed puudusid.

Ave kannatab kaheksandas ringis.