Don Quijote

1“Don Quijotet“ ei saa pidada lihsalt rüütliromaanide paroodiaks sest:

1)      Teose arenedes, muutuvad romaani tegelase ning nende vaheline suhe aina inimlikumaks.

2)      Kui osata näha on sellel raamatul väga sügav filosoofiline sisu, mis avastatati alles sajandi pärast sellest ajast millal raamat ilmus.

3)      Erinevalt teistele rüütliromaanidele, ei ilmu „Don Quijote“ südame daam ühtegi korda romaani lehekülgedel, millega näitab autor seikluse ja armastuse puhast ideaalsust.

1)Juba kolme päeva toidud võtsid ¾ tema sissetulekutest.

2)Don Quijotele meeldis hommikuti vara ärgata ja jahil käia, kuid tema kõige suurem kirg oli rüütliromaanide lugemine.

3)Don Quijote oli rüütliromaanidest sõltuvuses, sest lugedes unustas ta kõik muud tähtsad igapäeva tegevused ning oli nõus oma maad maha müüma, et soetada endale mõni uus rüütliromaan.

4)Don Quijote hullus seisnes selles, et tal tuli kõikide rüütliromaanide lugemisest idee hakata ise rändrüütliks.

5)Otsis oma esiisade raudrüü, tegi selle korda, puhastas selle ära, andis hobusele ja endale nime ning otsis endale südamedaami teisest külast ning nimetas ka tema ümber.

6) Seikleja rüütel on see, kes ühel päeval saada ketuka, aga teiselpäeval võib ta olla keiser, paljuski on õnnes kinni.

10)Lähedased polnud liigselt kurvad, sest nad vaatasid juba edasi ning mõtlesid sellele, mida don Quijote endast siia ilma maha jätab.