Monday, May 20, 2013

Lydia Koidula "Ilus oled, emapind"


Emajõe ööbik laulab aastaringselt

Igal aastaajal on oma head ja halvad omadused, just sellest lähtuvalt kirjutab Lydia Koidula luuletusi oma luulekogus „Ilus oled, emapind“. Just need teevadki iga aastaaja eriliseks, sest ükski aastaaeg pole ju tavaline, alati juhtub midagi erilist, mis köidab erinevaid inimesi. Olgugi nii, et enamusele meeldib suvi, kuid sügisel langevad lehed, maalivad muru. Talvel tuleb lumi, mis muudab meie igapäeva elu sootuks ning kevadel ärkab loodus uuesti, mida me peale pikka talve just oleme oodanud.
Lydia Koidula on tuntuid kui väga patriootlik poeet, seega on ta lugejatele tahtnud sisendada, et Eestimaa neli aastaaega on väärtus, mida peaks hindama. Seda võib välja lugeda ka luulekogu pealkirjast „Ilus oled, emapind“ Emajõe Ööbik toob oma luules välja temale nelja aastaajaga seoses kõige paremini silmajäävavad muutused või sündmused ning on järjestanud need ka juhtumise järjekorda, et kõik loogiline oleks. Samuti arvan ma, et need muutused peaks kõigile inimestele silma jääma ning kõik Eesti elanikud peaks nendest muutustest rõõmu tundma.

Monday, May 13, 2013

H. Ibsen „Nukumaja"


Pr. Linde päeviku sissekanne 1. jaanuar 1900

Nüüd siis on sellest möödas 20 aastat. Ma mäletan seda päeva nagu eilset. Noral oli neil viimastel päevadel nii palju muresid, ma ei kujuta ette, kuidas ta seda taluda võis. Enne Nora lahkumist kodust tundus kõik selginevat. Tundus, et mured lahenesid kui Krogstad oma andestus kirja saatis. Hiljem samal õhtul, ilmus Nora minu ukse taha. Ta väitis, et on kodust lahkunud ja härra Helmeri mahajätnud. Ma ei osanud sel hetkel sellest midagi arvata. Noral oli ju kõik: ilus kodu, hea sissetulekuga mees ja lapsed. Ma ei saanud aru, kuidas ta nii mõtlematu teoga hakkama oli saanud. Võõrustasin teda siiski ning tegin näo, et mõistan teda ja tema püüdmisi iseseisvusele. Mina ise samal ajal polnud peaaegu keegi, ma olin ihuüksi, mul polnud kedagi toeks, ega kelle pärast muretseda. See oli põhjuseks, miks ma 20 aastat tagasi Norat ei mõistnud. Ma arvasin, et üksik Nora võib ainult eluhammasrataste vahele sattuda. Midagi kerget tema elus ei järgnenud, keegi ei võtnud teda tõsiselt. Areng saab ainult toimida pärast pidevaid pingutusi ning seda Nora ka tegi ja kindlustas endale maailmas lugupidava koha. Kui ma Noraga hiljuti kohtusin, rääkis tema, et ta oma otsusega igati rahul ja ei kahetse midagi. Ta nimelt ei tundnud ennast täiuslikuna kellegiga koos, vaid tundis end täiuslikuna üksi, kui tema saab kõik teda puudutavad ajamised ise ellu viia. Minuga jällegi on teine lugu, ma pean kellegiga koos olema, et saavutada oma täielik potensiaal. Minu ja Krogstadiga ei tulnud küll midagi välja, aga siiski jätkasin endale kaaslase otsimist ning ka leidsin tema. Siiani olen temaga koos.

Thursday, May 9, 2013

Demagoogiavõtted. Emotsioonide mõjutamine



1)      Hirmutamine – grupivälise ohuga ähvardamine aitab liita grupiliikmeid ning unustatakse sisesed kõrvalhelid.
      Kalle: Miks sa võlga pole ära maksnud?
      Malle: Küll ma maksan, aga kas sa kuulsid, et meie kodukandis liigub mõrvar?
      Kalle: Oh ei, kas tõesti?
2)      Kiitmine ja meelitamine – Räägitakse inimese saavutustest, andest ja töökusest, et teisi mõjutada.
s     Kalle: Praegune linnapea pole ühtegi oma lubadustest täitnud.
      Malle: Kas sa kuulsid, et noorena oli ta Eesti parim 100m jooksja?
      Kalle: Siis on ta küll üks väga mitmekülgne inimene.
3)      Kuulaja kasu rõhutamine – Demagoog rõhutab, et tema tegevustest pole omakasu mängus, vaid näiteks teeb ta seda rahva jaoks.
 
4)      Paatose esilekutsumine, emotsionaalne üleskütmine -  Erinevate efektidega proovitakse jutule anda eriline kaal.

5)      Kaastundele apilleerimine – Veendakse, midagi tegema, sest see oleks inimlik.
       
6)      Lihtrahvallikus, lastelembus – Püütakse näida võimalikult tavalise inimesena.
7)      Lõbustamine – Inimeste enda poole võitmine neid lõbustades.
8)      Apelleerimine seksuaalsetele tunnetele – Veenda inimest, et midagi ostes või tehes, teeb ta vastassugupoolele meeldivamaks.
 
9)      Mitteverbaalsed hinnangud – Naer, pausid, intonatsioon, erinevad liigutused võivad kõik teisi isikuid mõjutada.