Emajõe ööbik laulab aastaringselt
Igal
aastaajal on oma head ja halvad omadused, just sellest lähtuvalt kirjutab Lydia
Koidula luuletusi oma luulekogus „Ilus oled, emapind“. Just need teevadki iga
aastaaja eriliseks, sest ükski aastaaeg pole ju tavaline, alati juhtub midagi
erilist, mis köidab erinevaid inimesi. Olgugi nii, et enamusele meeldib suvi,
kuid sügisel langevad lehed, maalivad muru. Talvel tuleb lumi, mis muudab meie
igapäeva elu sootuks ning kevadel ärkab loodus uuesti, mida me peale pikka
talve just oleme oodanud.
Lydia
Koidula on tuntuid kui väga patriootlik poeet, seega on ta lugejatele tahtnud
sisendada, et Eestimaa neli aastaaega on väärtus, mida peaks hindama. Seda võib
välja lugeda ka luulekogu pealkirjast „Ilus oled, emapind“ Emajõe Ööbik toob
oma luules välja temale nelja aastaajaga seoses kõige paremini silmajäävavad
muutused või sündmused ning on järjestanud need ka juhtumise järjekorda, et
kõik loogiline oleks. Samuti arvan ma, et need muutused peaks kõigile
inimestele silma jääma ning kõik Eesti elanikud peaks nendest muutustest rõõmu
tundma.