Don Quijote

1“Don Quijotet“ ei saa pidada lihsalt rüütliromaanide paroodiaks sest:

1)      Teose arenedes, muutuvad romaani tegelase ning nende vaheline suhe aina inimlikumaks.

2)      Kui osata näha on sellel raamatul väga sügav filosoofiline sisu, mis avastatati alles sajandi pärast sellest ajast millal raamat ilmus.

3)      Erinevalt teistele rüütliromaanidele, ei ilmu „Don Quijote“ südame daam ühtegi korda romaani lehekülgedel, millega näitab autor seikluse ja armastuse puhast ideaalsust.

1)Juba kolme päeva toidud võtsid ¾ tema sissetulekutest.

2)Don Quijotele meeldis hommikuti vara ärgata ja jahil käia, kuid tema kõige suurem kirg oli rüütliromaanide lugemine.

3)Don Quijote oli rüütliromaanidest sõltuvuses, sest lugedes unustas ta kõik muud tähtsad igapäeva tegevused ning oli nõus oma maad maha müüma, et soetada endale mõni uus rüütliromaan.

4)Don Quijote hullus seisnes selles, et tal tuli kõikide rüütliromaanide lugemisest idee hakata ise rändrüütliks.

5)Otsis oma esiisade raudrüü, tegi selle korda, puhastas selle ära, andis hobusele ja endale nime ning otsis endale südamedaami teisest külast ning nimetas ka tema ümber.

6) Seikleja rüütel on see, kes ühel päeval saada ketuka, aga teiselpäeval võib ta olla keiser, paljuski on õnnes kinni.

10)Lähedased polnud liigselt kurvad, sest nad vaatasid juba edasi ning mõtlesid sellele, mida don Quijote endast siia ilma maha jätab.

Dante "Jumalik komöödia"

1.       Teoses väljenduvad sümbolitena Panter, Lõvi ja Emahunt. Sümbolied mõistetakse neljal tasandil: sõnasünaliselt, moraalselt, allergooriliselt, anagoogiliselt.
„Jumalikus komöödias“ tähendavad kiskjad inimesele kõige ohtlikumaid pahesid.
Panter sümboliseerib valetamist, reetmist ja himu. Lõvi sümboliseerib upsakust ja vägivalda ning Emahunt kasuahnust ja enesearmastust.
Allegoorilises mõttes tähistab Panter Firenze vabariiki, Lõvi valisevaid türanne, näiteks Prantsusmaa kuningat Philippe IV Ilusat, ning kõik kolm kiskjat kurje jõude, kes takistavad inimesel täiuslikkuse saavutamist. Peamiseks ja kõige kohutavamaks vaenlaseks on Emahunt, omakasupüüdlikusse uppunud Rooma kiriku sümbol.
Teoses on arvul „kolm“ sümboolne tähendus. Kõik poeemi arvulised parameetrid on kolme kordarvud. Teos jaguneb kolmeks osaks ja on kirjutatud kolmikvärsis. Igas kolmikvärsis riimub esimene rida kolmandaga.
Sada on täiusliku arvu 10 ruut ja järelikult suurima täiuslikkuse matemaatilne kujund.

2.       Põrguringid olid põrgu astmed, mille järgi erinevate pattudega  inimesed põrgusse paigutati. Põrguringe kokku oli üheksa.  Mida kaugem põrguring, seda patusem inimene ja keerulisem ringi ehitus.  Mida suuremad patud, seda suuremad kannatused. Kõige detailsemad patud on nimetatud kolme viimase ringi juures – seitsmes ring vägivald, kaheksas ring pettus ja üheksas ring reeturlikkus. Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat – Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari.

3.       Purgatooriumis kohtab Dante maiseid kuulsusi – võimukandjaid ja poeete, pöördub tagasi inimlike mõõdete maailma. Purgatoorium e. puhastustuli on koht, kus päästetud hinged ootavad, kuni lõpeb neile lunastuseks määratud aeg ja avanevad paradiisi väravad.
Paradiis on koht, kus kõik tahavad oma elu lõpetada. Maapealne elu on ettevalmistus paradiisi minekuks. Paradiisis ei ole midagi materiaalset.

4. Rein

1) Kummardas metsas kivivaime ja metsahaldjaid

2) Lõhkus salaja öösel ristiusu kirikut

3) Proovis koolnusi ellu äratada

Rein maandus kuuendasse ringi, sest ta oli teinud palju usuvastast.

Portos

1)      Ta ei hoolinud ligimestest ning võttis oma jõuga nõrgematelt toidu ära.

2)      Ta samuti ei hoolinud oma priskest kehast ning pigem uhkustad sellega kui tundis häbi.

3)      Portos elas terve oma elu omakasupüüdlikult võttes kõik, mis võtta annab.

Portos oli küll ihne, kuid ta polnud vägivaldne, seega jätkas ta igavikku kolmandas ringis.

Ave

1)      Naine oli otsinud terve elu lühiteid läbi raskuste ning rutiinsete tegemiste.

2)      Veetis palju aega tegeledes alkeemiaga, et muuta kõike kullaks, mis siiski tal ei õnnestunud.

3)      Ave proovis ka ennustamisega raha teenida, ennustades lihtsameelsetele inimestele pinnapealseid asju, mis tundusid õiged olema, kuid Avel tegelikud võimed puudusid.

Ave kannatab kaheksandas ringis.

K. Ehini luuletuse 4. ülesande lahendus

Esimene võimalus luuletuse pealkirja „pärast tormi“ tõlgendada oleks lihtsalt ja pealiskaudselt. Nimelt tormi ajal meres tuleb ka merepõhjast praht pinnale, kuna suure maruga veekihid segunevad. Tormi lõpuks viivad lained prahi kaldale, mida autor jahedal kevadilmal koristab.

Teine võimalus, kuidas seda seletada oleks minu nägemuse läbi Nõukogude armee ära minek Eestist. Punaarmee jättis Eesti rannaaladele palju armeehooneid, mis on pigem risu kui maailmapärand. Võimuvahetusega on ka olukord Eestis olnud stabiilsem, mida saab võrrelda ajaga pärast tormi.

K. Ehini luuletuse 3. ülesande lahendus

Ma arvan, et „praht“ selles luuletuses võib ka sümboliseerida tavalist prügi, mida rannas leidub. See seostuks ka hästi sellega, kuidas mina saan aru „sõrmuste ja karikate“  tähendusest selles luuletuses. Nimelt sõrmused ja karikad, väljendavad seda tunnet, mis autorit valdab, kui ta on rannas oleva prügi ära koristanud. Millegi kasuliku tegemine on autori jaoks võrdne sõrmuste ja karikate leidmisega. See tunne on tema jaoks preemia nagu sportlasele karikas.