Arutleva kirjandi lõik

Kirjanduse mõjutused minu tõekspidamiste suhtes

Kirjandus on kindlasti mõjutanud inimesi, kes sellega kokku on puutunud, isegi kui nad  seda eitavad või ei näe. Enda kogemuste põhjal võin öelda, et kirjandust lugedes tekitab see emotsioone ja usun ka, et ma pole ainuke paljudest. Ilukirjandusest on minu arusaamu vaieldamatult muutnud Margus Karu teos „Nullpunkt“, mis räägib noormehe elust ja katsumustest millega ta peab oma igapäeva elus toime tulema. Lugedes seda sain ma väga hea ettekujutuse ühe nooruki elust ja järeldan veel seda, et inimesed ei tohiks eelarvamusi ja otsuseid teha, kellegi suhtes kelle elust nad tegelt midagi ei tea ning ühte päevagi nende jalanõudes üle ei elaks. Sellega saan öelda, et kirjandus on minu tõekspidamisi kindlasti mõjutanud ning jätkab selle tegemist.

Shakespeare "Hamlet"

„Hamlet“

narratoloogiline analüüs

AEG

1a. Kirjelda lühidalt, kuidas algab lugu.

Vastus: Vastus: Loo alguseks on relvastatud tunnimeeste tegevus öösel lossimüüril. Tunnimehed vahetavad muljeid surnud Taani kuninga vaimu ilmutustest lossimüüril enne koitu, mis on kordunud juba mitmeid päevi järjest. Uueks kuningaks asub hiljuti surnud kuninga vend. Hamleti ustavad tunnimehed räägivad ilmutustest Hamletile.

1b. Sellist loo algust võib pidada määratletud, sest enne dialoogi ja tegevust anti lühike kirjeldus keskkonnast ja olustikust, kus tegevus hakkab aset leidma. Seega lugeja ei astunud kohe tegevusse sisse, vaid sai õrna maitse sellest, mida ta kohe lugema hakkab ning mida see maailm endast kujutab, millest saab isik omad järeldused teha.

2a. Kirjelda lühidalt, kuidas lugu lõppeb.

Vastus: Kahevõitlus Hamleti ja Laertese vahel, Laertes proovib Hamletit petta ning võtab rapiiri, millel ots on mürgiga koos ning ots nüritamata. Hamlet saab küll torke millele hiljem järgneb surm, kuid ta tajub pettust ning võtab Laerteselt elu tema oma mürgise relvaga. Samal ajal joob kuninganna Hamletile mõeldud mürgitatud veini ja sureb. Hamlet taipab, mida ta surnud isa vend on teinud ja sunnib teda mürgitatud veini jooma, seega sureb ka kuningas  ning tema järel Hamlet oma mürgitusse. Ellu jäi, vaid Horatio, kes pidi juhtunust teistele tõtt rääkima.

2b. Sellist loo lõppu võib pidada määratletud/määratlemata lõpuks, sest  kõige olulisemad tegelased surid lõpplahenduse käigus, seega lugu edasi kesta ei saa. Ainukesena jäi ellu Horatio, kellel siiski oli kohustus täita, kuid ma arvan, et lugu sellisena sai siiski lõpu ja keegi oma õnneliku elu kuskil nautima ei jäänud.

3a. Toetudes tekstinäidetele, püüa määratleda, kui kaua loo tegevus võis aega võtta.

Vastus: Loo tegevus võis kesta umbes kaks kuud, sest enamus sündmused olid suhteliselt järjestikulised ning jooksvad, peale selle kui Hamlet merel käis ei olnud väga pikemaid ajavahemike.

3b. Kas aeg ja selle kulgemine on loo seisukohalt olulised? Põhjenda.

Vastus: Ma arvan, et aeg ja selle kulgemine selle loo kontekstis on pigem mitte olulised.Tekstis ei mainita eriti aja kulgemist ja loo tegevus toimub lühikesema aja sees. Teose lõpus ei jäeta midagi kestma, vaid kogu see lugu lõppebki raamatu viimasel leheküljel ja kui see läheks sealt edasi hakkaks uus  lugu põhimõtteliselt nullist.

TEKSTIRUUM JA SÜNDMUSED

4a. Nimeta loo tegevuskohad (tegevuskohtadena too välja ainult need tekstiruumid, kus toimub loo jutustamise seisukohalt olulist).

1. Lossimüür
2. Lossimüüri jalam
3. Loss
4. Poloniuse maja
5. Ema magamistuba
6. Lossisaal
7. Surnuaed: haud ja kalmistu
8. Lagendik sadamalinna lähedal
9. Ophelia uppumispaik

4b. Mõeldes ruumisuhetele, too eelnevatest välja kõige madalam ja kõige kõrgem tegevuskoht ning jutusta lühidalt, mis seal toimus.

Kõige kõrgem tekstiruum on lossimüür  ning seal kohtub Hamlet oma isa vaimuga

Kõige madalam tekstiruum on haud ning seal peab hauakaevaja monoloogi ning Hamlet mõtiskleb kui kaduv kõik on.

4c. Ruumile annab tähenduse ka see, mis seal toimub. Järjesta eelnevalt (4a) mainitud tegevuskohad selle järgi, kus nn inimese hingelises plaanis toimus tegevus. Too välja kõige kõrgem ja madalam tegevuskoht ning põhjeneda oma valikut.

Hingelises plaanis kõige kõrgem tekstiruum on lossisaal, sest seal võidutses siiski õiglus ja Hamlet sai oma kättemaksu ning teda ilmselt meenutati kui kangelast.

Hingelises plaanis kõige madalam tekstiruum on surnuaed, sest seal sai Hamlet teada Ophelia surmas ning sai ehk aru, mida ta teinud on ja kui vale see tegelt on.

4d. Tekstiruumist tekstiruumi liikudes ehk piire ületades sünnivad loosse sündmused. Nimeta fraasidena loo sündmused ning järjesta need ajalises järjekorras (faabula). Sündmuse juurde pane sulgudesse ka kirja, millisest tekstiruumist millisesse liikudes sündmus tekkis (siinkohal kasuta punkti 4a numeratsiooni, näiteks 4-2 ehk siis liiguti neljandana mainitud ruumist teisena mainitusse).

1. 1-2 müürilt torni jalamile (isa surma põhjusest teada saamine)
2.  3-3 lossis (Hamlet räägib Opheliaga enne teatrit)
3. 3-6 (Hamlet saab kinnitust Claudiuse süüst)
4. 6-5 (Poloniuse tapmine)
5. 8-3 (Laertes ja Claudius tahavad Hamleti tappa)
6. 8,7,3-7 (Laertes tahab Hamleti tappa)
7. 8,3-6 (Lõpplahendus)

5a. Vali üks kesksetest tegelastest (nimeta teda kindlasti vastuses) ning analüüsi tema seisukohalt, milliseid tekstiruumid (4a vastusest) on tema jaoks avatud, millised suletud.

Vastus: Hamletil polnud suletud ruumi, sest ta oli igal pool ohus.

5b. Kas mõne teise tegelase jaoks on avatud/suletud tekstiruumid teistsugused, näiteks vastupidi tõlgendatavad? Kui jah, siis kelle jaoks ja miks.

Vastus: Ei ole sellist tegelast, sest kõik on praktiliselt igal pool ohus.

5c. Millise tähendusvarjundi loole annab tekstiruumide avatuks/suletuks jagamine?

Vastus: Kõik tegelased on pidevas ohus ning suletud tekstiruumid puuduvad.

6a. Loo tekstiruum ei pruugi olla ainult väline. Väga paljud sündmused tekivad, kui tegelane liigub ühest hingelisest ruumist teise. Võttes aluseks teksti keskseima tegelase, too välja tema hingelised ruumid.

Hamlet

1. Lein
2. Kahtlus
3. Kindel teadmine
4. Tappev kättemaksja
5. Kahtleja
6. (tapja)

6b. Milline nendest hingelistest ruumidest on kõige kõrgem, milline madalaim? Põhjenda oma valikut.

Hingelistest tekstiruumidest kõrgeim on 6. (tapja), sest siis on ta kindel ja ka lõppkokkuvõttes võidab võitluse Claudiusega, kuid on ka ise ohver.

Hingelistest tekstiruumidest madalaim on 1. lein, sest Hamlet oli siis kurb ning armeti ja ei osanud midagi arvata, mis tema isast sai, tal ei olnud mingit sihti elus.

6c. Nimeta sündmusi, mis jääksid loo väliseid ruume analüüsides tähelepanuta, kuid kerkivad esile just hingelisi ruume käsitledes.

1. Kõik sündmused olid ruumidega seotud, kuid pigem oli ruume, mis polnud eriliste sündmustega seotud.

TEGELASED

NB! Tegelasi analüüsides arvesta sellega, et esmajärjekorras saaksid analüüsitud loo kesksed tegelased, pärast neid võta vajadusel vaatluse alla kõrvalisemad tegelased.

7a. Nimeta loo lahtise ruumi (ehk liikuvaid) ning kinnise ruumi (ehk mitteliikuvaid) tegelasi.

Liikuvad tegelased: Hamlet, Laertes, Hamleti isa vaim, Ophelia, Polonius

Mitteliikuvad tegelased: Claudius, Gertrud, Horatio

8a. Kas mõnda loo keskset tegelast saab nimetada ka muutuvaks tegelaseks? Kui jah, siis keda?

Vastus: Laertes

Järgnevad küsimustele on vaja vastata ainult siis, kui vastasid küsimusele 7a jaatavalt.

Kui 7a vastus on eitav, kustuta koos selle tekstiga ka küsimused 7b ning 7c.

8b. Nimeta sündmus või sündmused, mille käigus tegelane muutub.

Vastus: Laertes muutub vihaseks ja kättemaksu himuliseks, kui sai teada, et Hamlet oli ta isa tapnud.

8c. Muutuv tegelane on selline, kes loo lõpus suudab teha midagi sellist, mida ta loo alguses enne muutusi teha ei suutnud. Mis on see, mida tegelane loo alguses ei suuda ja loo lõpus suudab teha?

Vastus: Loo lõpus on Laertes valmis Hamleti tapma, mida ta alguses kindlasti poleks suuteline tegema.

9a. Milliseid loo tegelasi võib nimetada lamedateks?

Vastus: Horatio ja Claudius

9b. Milles seisneb lamedate tegelaste roll loo jutustamisel?

Vastus: Horatio on kehastus täielikust truudusest ning ta on Hamleti abiline, kuid eriti sündmuste käiku ei muuda.

Claudius seevastu on väga negatiivne tegelane, kes teeskleb, valetab ja petab. Kogu  teose sündmustik ongi tema kuriteole üles ehitatud.

9c. Selgita paari näite varal mõne tegelase „ümarust“.

Vastus:

Prints Hamlet, kes tappis lahmides saadiku Poloniuse, mis oli loomulikult kuritegu. Peale selle proovis Hamlet siiski õigust jalule seada ja süüdlane Claudius paljastada.

Laertes, kelle isa oli samuti tapetud, haudus küll kättemaksu ja kasutas selle ellu viimisel mitteausaid meetoteid, kuid siiski sai enne surma oma vigadest aru ja oli Hamleti poolt ning Claudiuse vastu.

10a. Milliseid tegelasi ja miks võib pidada avatud tegelasteks?

Vastus: Hamlet, Laertes, Gertrud, Horatio, Hamleti isa vaim, Polonius

10b. Milliseid tegelasi ja miks võib pidada suletud tegelasteks?

Vastus: Claudius, Ophelia

10c. Kuidas mõjutab autor loo sisu, avades just neid tegelasi ning jättes teised suletuks?

Vastus: Autor annab teistele tegelastele motiive ja põhjuseid, siis üks keda tahab näidata halvana on kindlasti Claudius, sest tema tegevusest ma ei saa rohkemat järeldada kui tavaline võimu iha.

10d. Kas ja kuidas muutuks loo sisu, kui mõni suletud tegelane muuta avatud tegelaseks?

Vastus: Kui muuta Claudius avatud tegelaseks, siis paneks see talle kaasatundma ja tekitaks sümpaatia tema vastu, mis teeks selle loo veel keerulisemaks, kuid samas võibolla ka elulisemaks.

TEKST

11a. Kas selles loos faabula ja süžee on kattuvad mõisted?

Vastus: Ma arvan, et selles teoses faabula ja süzee ei kattu, sest on ka kõrvalisi sündmuseid, mis ei ole olulised.

Järgnevale küsimusele on vaja vastata ainult siis, kui vastasid küsimusele 10a jaatavalt.

Kui 10a vastus on eitav, kustuta koos selle tekstiga ka küsimus 10b.

11b. Milline lisaväärtus on loole lisatud sellega, et loos ei ole esitatud kõik sündmused ajalises ja põhjuslikus seoses?

Vastus: Teose lugeja peab ise järeldusi tegema toimuvast.

Õpiku harjutus 46, lk 75

1) Laul+ja+ta

2) Jooks+ja+te+le

3) eba+meel+di+vus