Don Juani paradoks

Don Juani paradoks

Don Juan oli vägev naistemees, kes liikus ühe naisobjekti juurest teise juurde. Don Juan nimelt elas enda südametunnistuse järgi, ta ei tahtnud endale valetada, mida ei saa ju tegelt kellegile ette heita, kuid siiski hakkas tema käitumine teda ümbritsevat vigastama. Ta pääses ka oma lihtsameelsete ohvrite juurest väga kergelt, sest abiellus nendega salaja. Näiteks donja Elvira, kes Don Juani pärast kloostrist põgenes. Peale seda kui Don Juan ta maha jättis oli ta justkui lõksus.

Tõde, et igal teol on oma tagajärg sai Don Juanile lõpuks saatuslikuks. Don Juan ei arvestanud teiste inimestega nagu oli näha tema käitumisest naistega ning teeseldes oma isale ja donja Elvire, et ta nüüd usub kõrgematesse jõududesse. Saatuslikul tunnil tema elus oli tal veel võimalus, kuid siiski otsustas ta endale kindlaks jääda, selle tulemusena karistas taevas teda surmaga.

Don Juan

Moliere’i

„Don Juan“

läbi psühhoanalüüsi prisma

Enne küsimustele vastama hakkamist mõned tähelepanekud:

ü  lase silme eest läbi kogu teose sündmustik, pidamata mõnda seika vähemtähtsamaks kui teist – sügavam sisu avaldubki tavaliselt pisiasjades

ü  eriti pööra tähelepanu don Juani jutuajamisele oma isaga ning sellele järgnenud kõnelust Sganarelle’iga; mõtle läbi, kas sinu jaoks oli teose lõpplahendus deus ex machina või mitte ning miks

ü  pea meeles, et kõik selle töölehe mõisted on seotud psühhoanalüüsi teooriaga ning neid tuleb ka nõndaviisi käsitleda – vaata üle oma märkmed nende mõistete kohta

ü  ära unusta, iga väide peab olema põhjendatud näitega teosest

1. Milles avaldub don Juani lõbuvajadus?

Vastus: Don Juani lõbuvajadus seisneb armastuses ja rohkem oma süda järgides kui pead, ta ei peatunud kuskil liiga kaua ning liikus aina edasi naiselt naise juurde kui eelnev armastus ja kirg hakkas tuhmuma. Teoses, kui oli Donja Elvira kloostrist röövinud ja naise endasse armuma pannud, lahkus ta seepärast, et ta ei tundnud enam seda mida ennem.

2. Kuidas avaldub don Juani elus tegelikkusprintsiip?

Vastus: Don Juani ennast tegelikkuseprintsiip ei kõiguta, rohkem avaldus see läbi teda ümbritsevate inimeste põhjal, näiteks kui Sganarelle tegi talle palju etteheiteid tema eluviiside suhtes, don Juan ise pidas neid õigeteks ja ausateks.

3.  Millise järelduse võib teha don Juani ja teda ümbritsevate inimeste kohta, kõrvutades don Juani lõbu- ja tegelikkusprintsiipi?

Vastus: See tõi don Juanile palju kurja, et ta elas vabamalt kui teised ja sellega alandas ta ka teisi. Tema teod jõudsid tihti temani tagasi kui kaja, näiteks Donja Elvira vastu tehtu tagajärjel tulid tema vennad don Juanile kättemaksma, et oma au taastada.

4. Mil viisil on don Juani käitumine tõlgendatav mõistega enesehävitustung? Kas don Juani puhul avaldub see pigem surma- või nirvaanatungina? Põhjenda.

Vastus: Don Juani enesehävitus tung väljendub, ehk selles, et don Juan ei püsi kunagi paigal, vaid toob endale uusi sekeldusi kaasa. See on pigem nirvaanatung, sest ta otsib alati midagi paremat kui eelnev, kuid raske uskuda, et ta niimodi nirvaana saavutaks.

5. Milliste teiste tegelaste käitumine on seletatav enesehävitustungiga? Põhjenda.

Vastus: Ma arvan, et Donja Elvira, kuna ta läks don Juani juurde tagasi rääkima, selle asemel, et temast üle saada ja eluga edasi minna. Ta näis ikkagi põdevat armuvalu, mis siis, et väitis vastupidist. Seega ta oli mõnesmõttes oma emotsioonide sõltlane ning ei suutnud minemata jätta.

6. Võttes aluseks don Juani suhte isaga, püüa välja tuua mõningad põhimõtted, mille järgi don Juani võidi lapsepõlves kasvatada.

Vastus: Don Juani kasvatati põhimõttega, et alati tuleb toimida esivanemate järgi ning neid austuda ja eeskujuks võtta, sest muidu ei ole nende kuulsusest ja aust kasu, kui esivanemad oma järglast ei tunnista.

7. Kui tõenäoline sinu arvates on võimalus, et don Juan põeb Oidipuse kompleksi? Põhjenda.

Vastus: Ma arvan, et see on üpris tõenäoline, sest isaga ta läbi ei saa, valetab talle ning isa tüütab teda, kuigi see on ainult oletus, sest don Juani emast pole siin teoses juttu seega on väga raske midagi kindlat öelda.

8. Kas don Juani liikumapanevaks jõuks võib olla alaväärsuskompleks? See, et ta tegelikult põgeneb kellegi või millegi eest? Põhjenda.

Vastus:Vägagi võimalik, seepärast, et don Juan oli usuga väga pahuksis ning ta väitis,et usub ainult seda, et 2 ja 2 on 4, ehk mida ta teab, millegile üleloomulikule ta võimalust ei andnud. Ta võiski mässata just selle vastu, et tema arust pole taeval mingit võimu ning ta kasutas taevast ainult vahendina lihtsameelseid petta.

9. Milliste tegelaste puhul võib selles teoses rääkida võimutungist? Miks?

Vastus: Don Luisel, sest tal oli kange tahtmine oma poega don Juani muuta, mis on ka loogiline, sest Luis on ta isa.

Donja Eviral, sest ta proovis ka don Juani muuta taeva abil, kuigi don Juani oli oma eluga juba ammu edasi läinud.

Arutleva kirjandi lõik

Kirjanduse mõjutused minu tõekspidamiste suhtes

Kirjandus on kindlasti mõjutanud inimesi, kes sellega kokku on puutunud, isegi kui nad  seda eitavad või ei näe. Enda kogemuste põhjal võin öelda, et kirjandust lugedes tekitab see emotsioone ja usun ka, et ma pole ainuke paljudest. Ilukirjandusest on minu arusaamu vaieldamatult muutnud Margus Karu teos „Nullpunkt“, mis räägib noormehe elust ja katsumustest millega ta peab oma igapäeva elus toime tulema. Lugedes seda sain ma väga hea ettekujutuse ühe nooruki elust ja järeldan veel seda, et inimesed ei tohiks eelarvamusi ja otsuseid teha, kellegi suhtes kelle elust nad tegelt midagi ei tea ning ühte päevagi nende jalanõudes üle ei elaks. Sellega saan öelda, et kirjandus on minu tõekspidamisi kindlasti mõjutanud ning jätkab selle tegemist.

Shakespeare "Hamlet"

„Hamlet“

narratoloogiline analüüs

AEG

1a. Kirjelda lühidalt, kuidas algab lugu.

Vastus: Vastus: Loo alguseks on relvastatud tunnimeeste tegevus öösel lossimüüril. Tunnimehed vahetavad muljeid surnud Taani kuninga vaimu ilmutustest lossimüüril enne koitu, mis on kordunud juba mitmeid päevi järjest. Uueks kuningaks asub hiljuti surnud kuninga vend. Hamleti ustavad tunnimehed räägivad ilmutustest Hamletile.

1b. Sellist loo algust võib pidada määratletud, sest enne dialoogi ja tegevust anti lühike kirjeldus keskkonnast ja olustikust, kus tegevus hakkab aset leidma. Seega lugeja ei astunud kohe tegevusse sisse, vaid sai õrna maitse sellest, mida ta kohe lugema hakkab ning mida see maailm endast kujutab, millest saab isik omad järeldused teha.

2a. Kirjelda lühidalt, kuidas lugu lõppeb.

Vastus: Kahevõitlus Hamleti ja Laertese vahel, Laertes proovib Hamletit petta ning võtab rapiiri, millel ots on mürgiga koos ning ots nüritamata. Hamlet saab küll torke millele hiljem järgneb surm, kuid ta tajub pettust ning võtab Laerteselt elu tema oma mürgise relvaga. Samal ajal joob kuninganna Hamletile mõeldud mürgitatud veini ja sureb. Hamlet taipab, mida ta surnud isa vend on teinud ja sunnib teda mürgitatud veini jooma, seega sureb ka kuningas  ning tema järel Hamlet oma mürgitusse. Ellu jäi, vaid Horatio, kes pidi juhtunust teistele tõtt rääkima.

2b. Sellist loo lõppu võib pidada määratletud/määratlemata lõpuks, sest  kõige olulisemad tegelased surid lõpplahenduse käigus, seega lugu edasi kesta ei saa. Ainukesena jäi ellu Horatio, kellel siiski oli kohustus täita, kuid ma arvan, et lugu sellisena sai siiski lõpu ja keegi oma õnneliku elu kuskil nautima ei jäänud.

3a. Toetudes tekstinäidetele, püüa määratleda, kui kaua loo tegevus võis aega võtta.

Vastus: Loo tegevus võis kesta umbes kaks kuud, sest enamus sündmused olid suhteliselt järjestikulised ning jooksvad, peale selle kui Hamlet merel käis ei olnud väga pikemaid ajavahemike.

3b. Kas aeg ja selle kulgemine on loo seisukohalt olulised? Põhjenda.

Vastus: Ma arvan, et aeg ja selle kulgemine selle loo kontekstis on pigem mitte olulised.Tekstis ei mainita eriti aja kulgemist ja loo tegevus toimub lühikesema aja sees. Teose lõpus ei jäeta midagi kestma, vaid kogu see lugu lõppebki raamatu viimasel leheküljel ja kui see läheks sealt edasi hakkaks uus  lugu põhimõtteliselt nullist.

TEKSTIRUUM JA SÜNDMUSED

4a. Nimeta loo tegevuskohad (tegevuskohtadena too välja ainult need tekstiruumid, kus toimub loo jutustamise seisukohalt olulist).

1. Lossimüür
2. Lossimüüri jalam
3. Loss
4. Poloniuse maja
5. Ema magamistuba
6. Lossisaal
7. Surnuaed: haud ja kalmistu
8. Lagendik sadamalinna lähedal
9. Ophelia uppumispaik

4b. Mõeldes ruumisuhetele, too eelnevatest välja kõige madalam ja kõige kõrgem tegevuskoht ning jutusta lühidalt, mis seal toimus.

Kõige kõrgem tekstiruum on lossimüür  ning seal kohtub Hamlet oma isa vaimuga

Kõige madalam tekstiruum on haud ning seal peab hauakaevaja monoloogi ning Hamlet mõtiskleb kui kaduv kõik on.

4c. Ruumile annab tähenduse ka see, mis seal toimub. Järjesta eelnevalt (4a) mainitud tegevuskohad selle järgi, kus nn inimese hingelises plaanis toimus tegevus. Too välja kõige kõrgem ja madalam tegevuskoht ning põhjeneda oma valikut.

Hingelises plaanis kõige kõrgem tekstiruum on lossisaal, sest seal võidutses siiski õiglus ja Hamlet sai oma kättemaksu ning teda ilmselt meenutati kui kangelast.

Hingelises plaanis kõige madalam tekstiruum on surnuaed, sest seal sai Hamlet teada Ophelia surmas ning sai ehk aru, mida ta teinud on ja kui vale see tegelt on.

4d. Tekstiruumist tekstiruumi liikudes ehk piire ületades sünnivad loosse sündmused. Nimeta fraasidena loo sündmused ning järjesta need ajalises järjekorras (faabula). Sündmuse juurde pane sulgudesse ka kirja, millisest tekstiruumist millisesse liikudes sündmus tekkis (siinkohal kasuta punkti 4a numeratsiooni, näiteks 4-2 ehk siis liiguti neljandana mainitud ruumist teisena mainitusse).

1. 1-2 müürilt torni jalamile (isa surma põhjusest teada saamine)
2.  3-3 lossis (Hamlet räägib Opheliaga enne teatrit)
3. 3-6 (Hamlet saab kinnitust Claudiuse süüst)
4. 6-5 (Poloniuse tapmine)
5. 8-3 (Laertes ja Claudius tahavad Hamleti tappa)
6. 8,7,3-7 (Laertes tahab Hamleti tappa)
7. 8,3-6 (Lõpplahendus)

5a. Vali üks kesksetest tegelastest (nimeta teda kindlasti vastuses) ning analüüsi tema seisukohalt, milliseid tekstiruumid (4a vastusest) on tema jaoks avatud, millised suletud.

Vastus: Hamletil polnud suletud ruumi, sest ta oli igal pool ohus.

5b. Kas mõne teise tegelase jaoks on avatud/suletud tekstiruumid teistsugused, näiteks vastupidi tõlgendatavad? Kui jah, siis kelle jaoks ja miks.

Vastus: Ei ole sellist tegelast, sest kõik on praktiliselt igal pool ohus.

5c. Millise tähendusvarjundi loole annab tekstiruumide avatuks/suletuks jagamine?

Vastus: Kõik tegelased on pidevas ohus ning suletud tekstiruumid puuduvad.

6a. Loo tekstiruum ei pruugi olla ainult väline. Väga paljud sündmused tekivad, kui tegelane liigub ühest hingelisest ruumist teise. Võttes aluseks teksti keskseima tegelase, too välja tema hingelised ruumid.

Hamlet

1. Lein
2. Kahtlus
3. Kindel teadmine
4. Tappev kättemaksja
5. Kahtleja
6. (tapja)

6b. Milline nendest hingelistest ruumidest on kõige kõrgem, milline madalaim? Põhjenda oma valikut.

Hingelistest tekstiruumidest kõrgeim on 6. (tapja), sest siis on ta kindel ja ka lõppkokkuvõttes võidab võitluse Claudiusega, kuid on ka ise ohver.

Hingelistest tekstiruumidest madalaim on 1. lein, sest Hamlet oli siis kurb ning armeti ja ei osanud midagi arvata, mis tema isast sai, tal ei olnud mingit sihti elus.

6c. Nimeta sündmusi, mis jääksid loo väliseid ruume analüüsides tähelepanuta, kuid kerkivad esile just hingelisi ruume käsitledes.

1. Kõik sündmused olid ruumidega seotud, kuid pigem oli ruume, mis polnud eriliste sündmustega seotud.

TEGELASED

NB! Tegelasi analüüsides arvesta sellega, et esmajärjekorras saaksid analüüsitud loo kesksed tegelased, pärast neid võta vajadusel vaatluse alla kõrvalisemad tegelased.

7a. Nimeta loo lahtise ruumi (ehk liikuvaid) ning kinnise ruumi (ehk mitteliikuvaid) tegelasi.

Liikuvad tegelased: Hamlet, Laertes, Hamleti isa vaim, Ophelia, Polonius

Mitteliikuvad tegelased: Claudius, Gertrud, Horatio

8a. Kas mõnda loo keskset tegelast saab nimetada ka muutuvaks tegelaseks? Kui jah, siis keda?

Vastus: Laertes

Järgnevad küsimustele on vaja vastata ainult siis, kui vastasid küsimusele 7a jaatavalt.

Kui 7a vastus on eitav, kustuta koos selle tekstiga ka küsimused 7b ning 7c.

8b. Nimeta sündmus või sündmused, mille käigus tegelane muutub.

Vastus: Laertes muutub vihaseks ja kättemaksu himuliseks, kui sai teada, et Hamlet oli ta isa tapnud.

8c. Muutuv tegelane on selline, kes loo lõpus suudab teha midagi sellist, mida ta loo alguses enne muutusi teha ei suutnud. Mis on see, mida tegelane loo alguses ei suuda ja loo lõpus suudab teha?

Vastus: Loo lõpus on Laertes valmis Hamleti tapma, mida ta alguses kindlasti poleks suuteline tegema.

9a. Milliseid loo tegelasi võib nimetada lamedateks?

Vastus: Horatio ja Claudius

9b. Milles seisneb lamedate tegelaste roll loo jutustamisel?

Vastus: Horatio on kehastus täielikust truudusest ning ta on Hamleti abiline, kuid eriti sündmuste käiku ei muuda.

Claudius seevastu on väga negatiivne tegelane, kes teeskleb, valetab ja petab. Kogu  teose sündmustik ongi tema kuriteole üles ehitatud.

9c. Selgita paari näite varal mõne tegelase „ümarust“.

Vastus:

Prints Hamlet, kes tappis lahmides saadiku Poloniuse, mis oli loomulikult kuritegu. Peale selle proovis Hamlet siiski õigust jalule seada ja süüdlane Claudius paljastada.

Laertes, kelle isa oli samuti tapetud, haudus küll kättemaksu ja kasutas selle ellu viimisel mitteausaid meetoteid, kuid siiski sai enne surma oma vigadest aru ja oli Hamleti poolt ning Claudiuse vastu.

10a. Milliseid tegelasi ja miks võib pidada avatud tegelasteks?

Vastus: Hamlet, Laertes, Gertrud, Horatio, Hamleti isa vaim, Polonius

10b. Milliseid tegelasi ja miks võib pidada suletud tegelasteks?

Vastus: Claudius, Ophelia

10c. Kuidas mõjutab autor loo sisu, avades just neid tegelasi ning jättes teised suletuks?

Vastus: Autor annab teistele tegelastele motiive ja põhjuseid, siis üks keda tahab näidata halvana on kindlasti Claudius, sest tema tegevusest ma ei saa rohkemat järeldada kui tavaline võimu iha.

10d. Kas ja kuidas muutuks loo sisu, kui mõni suletud tegelane muuta avatud tegelaseks?

Vastus: Kui muuta Claudius avatud tegelaseks, siis paneks see talle kaasatundma ja tekitaks sümpaatia tema vastu, mis teeks selle loo veel keerulisemaks, kuid samas võibolla ka elulisemaks.

TEKST

11a. Kas selles loos faabula ja süžee on kattuvad mõisted?

Vastus: Ma arvan, et selles teoses faabula ja süzee ei kattu, sest on ka kõrvalisi sündmuseid, mis ei ole olulised.

Järgnevale küsimusele on vaja vastata ainult siis, kui vastasid küsimusele 10a jaatavalt.

Kui 10a vastus on eitav, kustuta koos selle tekstiga ka küsimus 10b.

11b. Milline lisaväärtus on loole lisatud sellega, et loos ei ole esitatud kõik sündmused ajalises ja põhjuslikus seoses?

Vastus: Teose lugeja peab ise järeldusi tegema toimuvast.